Näitused,Sündmused,Tulekul

Kunstis olemised

Olete oodatud näituse „Kunstis olemised” avamisele laupäeval, 3. mail kell 15.00.
2025. aastal täitub 30 aastat Rapla Kunstiseltsi loomisest, mis on märgiline sündmus Rapla kultuurielus. Nende aastate sisse jääb mitmeid murrangulisi etappe nii ühiskondlikus elus kui maakonna kunstielu arengus. See tähtpäev annab põhjuse tänuga tagasi vaadata erinevatele inspireerivatele kunstiprojektidele, mida on vedanud Krista ja Jaan Urvet. Nendest algatustest on tänaseks välja kasvanud uued koostööd ja sirgunud mitmed kunstnikud.
Juubeliaasta tähistamiseks korraldatakse kevadel näitus „Kunstis olemised“ ning sügisel toimub teemakohane konverents.
Urvetite tegevus kunstivallas sai alguse 1980. aastatel, mil Jaan Urvet korraldas Rapla KEK-is Kunstifondi abiga toonaste tunnustatud Eesti kunstnike näituseid. Aastal 1981 asutasid Urvetid laste filmistuudio MINI-ANIMA, mille kunstiliseks juhiks sai Krista Urvet. Stuudios loodi animafilme, millega saavutati edu festivalidel üle terve Nõukogude Liidu, tuues Raplasse mitmeid olulisi auhindu. Stuudio tegutses 10 aastat.
Üheksakümnendate alguses ilmus Raplasse pagendusest muusik ja ärimees Toivo Kurmet. 1992. aasta jaanuaris asutati tema eestvedamisel heategevuslik sihtasutus MAGHIRA FOND (MF)
Samal aastal asutas sihtasutus MF MAGHIRA KUNSTIKOOL-i. Kooliprojekti hakkas vedama Krista Urvet, kes oli samal ajal kunstiõpetaja Rapla Vesiroosi koolis.
1993. aastaks oli MF muutunud maksejõuetuks ja ka KOV-ist ei tulnud tuge.
Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkis seltsiliikumine ning loodi täiskasvanute huvi- ja täiendharidust toetav katuseorganisatsioon Eesti Vabaharidusliit, mille liikmeks sai ka Maghira Kunstikool. Täiskasvanute käsitöökursuslastele saadi toetusi erinevate projektide kaudu. Kunstikool lõpetas tegevuse 1995. aastal
Samal aastal 1995 asutati Urvetite algatusel RAPLA KUNSTISELTS. Seltsiga liitusid mõned endised Rapla Kunstiklubi liikmed, kunstnikud ja harrastuskunstnikud kogu Raplamaalt. Liikmete arv ulatus 30 inimeseni.
Täiskasvanute kunstikoolitused toimusid Rapla Kunstiselti Õpikoja ruumides, mis asusid Rapla kogudusele kuuluvas pastoraadis. Koolitusprogrammid olid kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Koolitajateks olid oma erialadel tunnustatud kunstnikud ja meistrid. Selts korraldas regulaarselt kunstilaagreid ja -näituseid. Eesti tunnustatud professionaalsete kunstnike ja harrastajate näitusi eksponeeriti Rapla Keskraamatukogus, Rütmani galeriis ja kogu Raplamaal.
Aastal 2013 nimetatakse Rapla Kunstiselts ümber Rapla Käsitöö-ja Kunstiseltsiks, mille tegevuse korraldajaks sai Ivi Sark. Selts on jätkanud konverentside, õppereiside ja täiskasvanute koolituste korraldamisega.
2010 aastal asutasid Rapla Kunstiseltsi endised õpetajad Kairi Orgusaar ja Riin Pallon Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse (RKKK), mis tegeleb näituste, koolituste ja erinevate kunstisündmuste korraldamisega RKKK galeriis. Sel aastal tähistab RKKK oma 15. tegutsemisaastat.
Juubelile pühendatud näitusel „Kunstis olemised“ osalevad kolme põlvkonna jooksul Raplamaaga seotud olnud harrastuskunstnikud ja professionaalid. Kõik osalejad on õppinud või õpetanud Mini-Animas, Maghira Kunstikoolis, Rapla Kunstiseltsis või Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses.
Näitusel osalevad:
Maiu Albo, Mikk Allas, Moyo Eivas, Mauri Gross, Ain Jürisalu, Jaak Kadarik, Erki Kannus, Katrin Kirsipuu, Mai Klemmer, Eha Koit, Sirkka Lasner, Mathura, Maiu Mooses, Kairi Orgusaar, Riin Pallon, Urmas Puhkan, Erki Põld, Avo Päädam, Editha Salm, Ülla Sirendi, Eda Taevas, Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Krista Urvet, Märt Vaidla, Siret Varimõis.
Näituse kujundus: Eteri Tõlgo
Graafiline disain: Kati Kerstna
Näitus on avatud:
3.- 23.mai 2025, T – R kl 15.00 – 18.00, L – P 12.00 -15.00
Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt.3b III korrus.
Suuremad näitused ja tunnustused:
2003 – näitus Helsinkis
2004 – näitus Axevallas (Rootsis)
2005 – „Aasta Tegu” kunstiaasta ürituste korraldamise eest
2006 – ühisnäitus Madonas (Lätis) koos 23 Rapla kunstniku ja kolme kunstikooli (Märjamaa, Kehtna, Kohila) töödega
2007 – Krista Urvet pälvis Eesti kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi aastapreemia
2008 – Krista Urvet pälvis kultuuriauhinna „Rapla Vedur”
Näitused

MÄNGUVÄLJAK

MATTI TAPIO VAINIO personaalnäitus „Mänguväljak“

Näituse avamine on laupäeval 8. märtsil kell 11.30.
Näitus on avatud 09.03. – 30.03. 2025,
T – R kell 15.00 – 18.00, L ja P kell 12.00 – 15.00
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

Näitus kuulub NÖFF-i programmi. Seitsmes Naiste Ööde Filmifestival toimub 7.- 9. märtsil 2025 a. Raplas ja Märjamaal. Läbivaks teemaks on NAINE ja MEES.

Näitusel „Mänguväljak“ on eksponeeritud õlimaalid, graafikad ja suured mustvalged mõttelabürindi taolised joonistused. Teosed käsitlevad laiahaardeliselt teemasid, mis keskenduvad inimese uurimisele ja suhestumisele ümbritseva maailmaga.
Kunstiteosed väljendavad inimeste isiklike ja ühiskondlike identiteetide vahelist dünaamikat ning nende mõju ümbritsevale maailmale. Näitusel esitletud teoste kaudu uurib kunstnik, kuidas mehe ja naise rollid ning identiteedid põimuvad meie igapäevaelu “mänguväljakutel”, peegeldades soove ja hirme, paindlikust, püüdlusi, väljakutseid ja suhteid. Kui käsitleda elu mänguväljakuna, kus meie tegevused ja valikud mõjutavad üksteist ja meid ümbritsevat keskkonda, saame paremini mõista, et iga kunstiteos või inimtegu on osa suuremast mängust, milles igal ühel on oma roll ja mõju.
Kaunite kunstide abil on võimalik väljendada inimese käitumise nii konkreetseid kui ka nähtamatuid protsesse. Samal ajal avaneb kunstis võimalus simuleerida erinevaid stsenaariume, mis võiksid potentsiaalselt aset leida. Me kõik otsime tuhande võimaluse hulgast enda jaoks sobivaimaid viise, kuidas maailmas eksisteerida.

Matti Tapio Vainio, s. 1978 on Soomest pärit vabakutseline kunstnik ja aastast 2021 Viimsi Kunstikooli direktor.
Vainio on omandanud kaunite kunstide magistrikraadi Aalto Ülikoolis ning elab ja töötab Eestis. Tema peamiseks meediumiks on joonistus, maal, graafika ja performance. Ta on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Tema loomingus loodav ruum uurib igapäevaelu fenomeni ja üksikisiku võimalusi ühiskondlikes tingimustes, kunsti näeb ta võimalusena praktiseerida meditatiivset ja filosoofilist mõtlemist.

Kursused

Õlimaali kursus

Õlimaali kursus täiskasvanutele

Veel on vabu kohti maalikursusega liitumiseks kuni 24 jaanuuarini. Sellel semestril keskendume portree maalile.

Tunnid toimuvad neljapäeviti 9.01 – 15.05.2025 kell 18.00 – 20.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b

Kursuse tasu 50 eur kuu (maikuu, kus toimub 2 tundi on 25 eur). Soodustasu semestri kaupa makstes 202,50 (4,5 X 45 eur)

info ja registreerimine: kairi [dot] orgusaar [at] mail [dot] ee

 

 

Sündmused

Eritiitel “Raplamaa aasta kultuuririkkuse tegu”

Tunnustusõhtul “Raplamaa aasta tegu 2024”  26.11.24 Teenuse mõisas pälvis eritiitli “Raplamaa aasta kultuuririkkuse tegu”  Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse püsiv valguslahendus!
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus,  projektijuht Kairi Orgusaar, arenguekspert Meelis Tähepõld ja Raplamaa kunstnike kogukond.
Oma unikaalse näituseruumiga on see paik toonud maale professionaalset tippkunsti nii Eesti kui välisareenilt juba üle 10 aasta. Lisaks on tegu maakonna kunstnike pesaga, kus õpitakse ja luuakse. Pea iga näituse juurde on kuulunud ühekordne valguslahendus, mida tuli pidevalt eraldi paigaldada. 2024. võimas arenguhüpe tõi tipptehnoloogilise valgustussiinide karkassi ja kaasaegsed valgustid, mis võimaldavad luua väga nõudlikke ja unikaalseid valguslahendusi. Edu tagasid järjepidevus ja valdkonna tippeksperdi ning kunstnike kogukonna nutikas kaasamine.
Aasta teo auhind on eritellimusel sündinud Kairi Orgusaare
( Kunivorm OÜ) taies “Kooskõla”, mille kärjemustrid kujutavad tabavalt ka kodanikuühiskonda. Mesilindude kogukond toimetab imelise tervikuna, samas on igal mesilasel oma teekond. Igaühe panus hoiab ühisosa ja loob uusi väärtusi. Kärjemustri kuusnurk on aga tugevaim looduslikult esinev struktuur, mis suudab vähima materjaliga kanda suurimat raskust. Just nagu tegus, sidus ja toetatud kodanikuühiskond.
Pildistas Tiina Kõrtsini
Tekst Teele Ojasalu
Näitused

OTSIDES MAASTIKKE/ ESCAPE – ROOM – LANDSCAPE

Näitus on avatud 23.11. – 15.12. 2024, T – R kell 15.00 – 18.00 , L ja P kell 12.00 – 15.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

Näitusel osalevad kunstnikud:

Helena Tuudelepp Eesti,

Anna Steinhäusler Austria

Margit Terasmees Eesti

Näitusel kujuneb uus, materjalide häälestamise teel loodud maastik. Habrast  ja hetkelist mõõdet kannab õrn ja õhuline  pabersavi, millele vastandub puudega köetavas ahjus kõrgel temperatuuril põletatud keraamiliste objektide maine karmus, maalilisus ja  igavikulisus. Nagu loojatena otsime oma tugevust ja tunnistame haprust, kulgevad ka   materjalid  ühest seisundist teise, tunnistades looduse rütmide ülemvõimu.

Erinevates vaadetes loovad dünaamikat nii otsesed kui tunnetuslikud vihjed figuratiivsusele: siia on keegi jätnud oma peegeldused, siit ei puudu  ka pikad pausid, vaikus ja traagilisus.

See uus maastik on poeetiline ja komponeeritud koht, mille järele igatseme ja kuhu sooviksime põgeneda, mille osaks tahaksime saada.

Helena Tuudelepp on lõpetanud 2018. a. EKA keraamikaosakonna magistratuuri. Ta on Eesti Keraamikute Liidu liige, osalenud erinevatel rühma- ja isikunäitustel alates 2015. aastast. Teda on tunnustatud 2016 Eesti Kunstiakadeemia Keraamika osakonna Ilmar Palmi nimeline preemiaga, samuti 2018 Noore tarbekunstniku preemiaga TASE18 lõputööde näitusetöö eest.

Helena meelismaterjaliks on pabersavi, mille kaudu ta jälgib materjali transformatsiooni, selle dünaamikat kuivamisprotsessis ning unikaalsete vormide ja detailide kujunemist. Pabersavist töid ta ei põleta ning taaskasutab materjali järgmiste tööde juures.

Anna Steinhäusler on Austria kunstnik, kes tegeleb maali, keraamika ja restaureerimisega. Lisaks Viini rakenduskunstiülikooli maalikunsti eriala lõpetamisele õppis ta aasta aega Inglismaal Newcastle’i ülikooli kunstiosakonnas. Ta on eksponeerinud oma maale ja skulptuure riiklikel ja rahvusvahelistel üksik- ja grupinäitustel, kunstimessidel ja kollektsioonides. Tema soov töötada ka maalikunstnikuna keraamika valdkonnas süvenes läbi osalemise keraamika puupõletuses. Selle  tehnikaga tutvus ta esmakordselt 2017. aastal, osaledes Kohila sümpoosionil Eestis. Sellele järgnesid täiendkoolitused rahvusvahelistes keraamikakeskustes nagu Guldagergaard Taanis, kaasaegse keraamika keskus La Borne’is Prantsusmaal ja rahvusvaheline keraamikastuudio Kecskemetis Ungaris. Anna figuratiivseid kunstiteoseid iseloomustab otsus kujutada asju seotud viisil. Üksikute inimeste asemel kujutab ta näiteks suhete võrgustikke. Ta peab puupõletuse meediumit oluliseks osaks oma kunstis, et äratada taas huvi looduse ja elu vastu suhetes.

Margit Terasmees on disainer ja keraamik, lõpetanud Tartu Kunstikooli tekstiilikunsti eriala ja EKA disainiosakonna, BA. Eesti Keraamikute Liidu liige. Ta on osalenud erinevatel rühmanäitustel alates 2015. aastast nii oma joonistuste kui keraamiliste vormidega. Margit  on täiendanud oma teadmisi Rahvusvahelistes Keraamikakeskustes Guldagergaardis, Taanis ja Ketsckemetis, Ungaris, samuti Mallusjoel Kuu Klaasi-ja Keraamikakeskuses, Soomes. 2024. aastal osales rahvusvahelisel puupõletuse teemalisel sümpoosionil Kohilas.

Margit on spetsialiseerunud puudega köetavates ahjudes peamiselt funktsionaalse keraamika aga ka skulpturaalsete vormide loomisele. Oluline osa tema loomingus on pika põletuse jooksul puuahjus toimuva  tule ja tuha koostöö juhtimine, materjali väärindamine ning häälestamine. Ta on pühendunud erinevate puupõletuseks sobivate masside ja glasuuride katsetamisele ja välja töötamisele ning viib läbi kunstnike põletusi erinevates puuahjudes Eestis. 2019. aastal pani aluse isiklikule puupõletusahjule Linnaalustel, Raplamaal.

Näitusel kasutatud materjalid ja tehnikad:

 Pabersavi

Helena Tuudelepp: Minu näitusetööde valmimisel enamjaolt kasutatud materjal – pabersavi -põletusprotsessi ei läbi, detailid jäävad etappi mis võimaldavad materjali ümber töödelda ja taaskasutada. Oma töödes suunan fookuse etappidele, mis leiavad aset materjali kuivamisest kuni algmassiga taasühinemiseni.

Sulandumine, kohanemine, paus, lahustumine – etapid, mis loomingulises protsessis moodustavad liikumise, mida nimetaksin omamoodi materjali siirderiituseks – kulgemine ühest seisundist teise. Kui massist eraldub osa, millest moodustub detail, siis lahkumine massist ei ole lõplik vaid ainult vahepealne faas. Detaili lahustumisel massi sulandub detail oma algolekusse tagasi ning annab võimaluse uue väljundi loomisele. Töö ja suhtlus materjali/iseendaga – otsides tugevust, tunnistades haprust, katsed leida tasakaalupunkt – jätkuv rändamine materjali- ja hingemaastikel.

Keraamika puupõletus

Margit Terasmees: keraamika puupõletus on iidne tule taltsutamise kunst, mis kätkeb endas nii müstikat ja salapära kui koostööd loodusjõududega.

Puudega köetavas ahjus tekib hapnikuvaene atmosfäär, mis suheldes keraamilises massis ja glasuurides olevate metallioksiididega toob välja materjali erilise algupärase olemuse. Põletatud pind on nagu 3-mõõtmeline lõuend, mida on maalinud ahjus voolav tuli ja lendav tuhk.

Selle tehnika ehedus puudutab loojat sügavalt ning kohalolekus võib tunnetada iseenda tühisust, sest mitte kõik esemed ei tule ahjust välja võitjatena.

Anna Steinhäusler: Keraamika puupõletuse abil astuvad inimesed dialoogi loodusega. Ahju köetakse puiduga ning pikk leek viib tekkiva puutuha läbi ahju puudutades oma teel vastuvõtlikke savikehi. Pika põletuse jooksul  koguneb tuhk skulptuuridele nagu pidevalt mahasadav lumi. Tugevas kuumuses reageerib tuhk saviga ja savikehadele kasvab polükroomne klaasnahk. Neid toone loovad  värvivad metallioksiidid, mida puud saavad maapinnast. Põletuse lõpus saab keraamika osaks loodusest. Keraamika on oma keeruliste pindadega, mida saab pidevalt uuesti avastada on elu tunnistajaks, mis avaldub oma mitmekesisuses ja areneb suhetes.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Anna Steinhäusler www.annasteinhaeusler.com
Helena Tuudelepp www.helenatuudelepp.com
Margit Terasmees

 

Näitused

TUNDMATUIL VETEL

Raplamaa Kaasaegse Kunsti keskuses avatakse reedel, 25. oktoobril kell 18.00 maalinäitus „Tundmatuil vetel“,
mille keskmes on vee sümboolika emotsionaalsete seisundite peegeldajana ning sukeldumine nende pealispinna alla, alateadvuse süvahoovustesse. Näitusel osaleb üheksa kaasaegset kunstnikku, kes igaüks oma nurga alt näituse teemadele lähenevad.
Näitusel olevates maalides on tunda lummust – õrna balansseerimist ilu ja painajalikkuse vahel, juhtides vaataja läbi pintslitõmmete maailma, kus kujundid ja tähendused taasilmuvad aina uutes vormides, kandes endas sümbolite ja varjatud alltekstide kihte. Näiteks unenägudes sümboliseerib rahulik veepind tundeelu tasakaalu ja tormine meri ärevust, jää apaatsust ja vihm puhastumist. Maalikunstis võib vesi võtta teisigi, väliselt kujult sarnaseid vorme, samal ajal kui selle vormi otsingud ehk maaliprotsess ise võib võrduda rändamise ja uitamisega hingemaastikel ja tundeväljadel.
Näituse ülesehitus on jagatud neljaks ruumiks – „Ajaloo kihistused“, „Alateadvuses pööreldes“, „Tulevik tuleb homme“ ja „Kaugetel vetel”–, millele lisanduvad täiendavad sopistused. Nii käiakse läbi retk minevikku, inimeseks olemise teekond ja alateadvuse keerdkäigud, apokalüptilised meeleolud ja tulevikuutoopiad, kauged rännakud ja maailma peegeldused, aga ka vesi selles tähenduses, et see on meie üks peamisi koostisosi moodustades kaks kolmandikku inimese kehamassist.
Riin Palloni maalid loovad pingelisi atmosfääre, kus vaataja satub justkui peadpööritavasse seisundisse – tasakaalu otsides, kuid alati veidi komistades. Tema teosed on visuaalsed simulaakrumid, kus tegelikkus ja illusioon põimuvad, andes ruumi uutele reaalsustele, mis pidevalt ilmuvad ja kaovad. Manfred Dubov suhestub tema kui kuraatori lähtekohaga aga läbi positsiooni, et maal peegeldab individuaalset ja kollektiivset elu, näiteks genotsiidi või pandeemiajärgset pingelangust.
Eleriin Ello looming lähtub loodusmotiividest ning valguse-varju olekutest ja varjunditest viisil, et isegi meteoriitsed kivikamakad tema maalidel näivad õrnad ja tundelised. Marta Stratskas vastandub talle mõtteliselt psühholoogiliste portreede ja sürreaalsete figuuridega värviküllases sarjas, mis tegeleb perekondliku kokkukuuluvustunde ja armastusega.
Leho Rubise figuurid on seevastu üksikud ja eraldiseisvad ning koloriidiltki vaoshoitumad, kõneldes teadvusest ja tajuväljast, siseilma poeesiast ja peegeldustest, udumaastikest ja pimedusest päeva ajal. Ka Jenny Grönholmi maalidest ei õhku valgust, vaid kõigest kõikehõlmavat kuma, mille taustal figuurid kordamööda kerkivad esile ja kaovad – sümboolne eneseotsingu ring.
Miina Barrera Pinochet’ sümboolika omakorda võrdleb raiesmikku inimhinge keerukusesega, võõral maastikul juurdumist puhastusprotsessiga, atmosfääri sotsiaalsete suhetega. Kalli Kalde käsitleb veetemaatikat ehk näitusekunstnikest kõige otsesemalt kujutades inimfiguure koos veeloomade ja -lindudega ja seda suure sinise kõikvõimalikes varjundites.
Lõpetuseks väljub Maria-Kristiina Ulas aga maali ootuspärasest standardist ehk ruudukujulisest lõuendist seinal. Näiteks tema naerva Buddha kujuliseks freesitud vineerfiguur tegeleb pehme vohava inimvormi, enesehoolde, uue elu sünni ja ideede genereerimise küsimustega.
Kuraatorid: Riin Pallon ja Triinu Soikmets
Plakat: Indrek Tuuga/Adograaf

 

Sündmused

RKKK uus valguslahendus – 2. etapp Valguslahenduse ülesehitus

2024 aasta juulis -augustis korrastati elektrisüsteemid ja ehitati üles 3-e faasiliste siinide võrgustik.  Kuna RKKK galeriil pole statsionaarset seinapinda ja igal näitusel asuvad ajutised seinad erinevalt, siis oli vajalik võimalikult tihe siinide võrgustik.  Seda nõuab ka erinevate installatsioonide ja skulptuuride eksponeerimine. Lisaks ehitati üles uus üldvalgustuse süsteem, mis on galeriivalgustusest sõltumatu.

Valguslahenduse töötas välja arenguekspert  Meelis Tähepõld, kes juhtis ka ehitusprotsessi, mille käigus projekti veel täiustati ja viimistleti. Ehitust aitas teostada Agur Tähepõld.

Projekti „Raplamaa kaasaegse kunsti keskus kui professionaalne galerii tänu kaasaegsele valguslahendusele“ toetab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) „Vabaühenduste 2023. aasta arenguhüppe taotlusvooru“ raames. Toetuse summa: 18936,72
Arenguekspert: Meelis Tähepõld. Projektijuht: Kairi Orgusaar

Täname toetajaid ja sponsoreid: Meelis Tähepõld, Erki Kannus, ERCO, Kumu Kunstimuuseumi Näituste Osakond ja Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp.

Fotod: Tiina Kõrtsini

Sündmused

Kunstikeskus saab uue valguslahenduse – 1 etapp kunstikogukonna talgud

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus saab lõpuks kaasaegse valguslahenduse, mis sisaldab nii üldvalgustust kui professionaalset galeriivalgustust.
7. ja 8. juulil kogunes kunstikogukond talgutele. Meelis Tähepõld aitas eemaldada vanad valgustid ja juhtmed. Seejärel puhastati laetalad ja värviti. Osalesid: Maiu Albo, Merle Kannus, Erki Kannus, Kati Kerstna, Kairi Orgusaar, Riin Pallon, Avo Päädam, Editha Salm, Olga Sokk,  Ave Tislar, Eteri Tõlgo, Siret Varimõis. Pildistas Tiina Kõrtsini (mõned kaadrid Ave Tislar, Meelis Tähepõld ja Maiu Albo)

Projekti „Raplamaa kaasaegse kunsti keskus kui professionaalne galerii tänu kaasaegsele valguslahendusele“ toetab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) „Vabaühenduste 2023. aasta arenguhüppe taotlusvooru“ raames.
Arenguekspert: Meelis Tähepõld. Projektijuht: Kairi Orgusaar

 

 

Sündmused

Kirikuju. Kohtumine autoriga

12. oktoobril on pisut enne näituse “Kirikuju” sulgumist võimalik veel kohtuda ühe selle autori, Mathuraga, kes pajatab näituse tagamaadest ning räägib üksikasjalikult lahti erinevad üles pandud pildiseeriad. Kuuleb ka luulet ning videost saab vaadata nii David Spittle’i filmi näituse sünnist kui ka salvestust näituse teise autori, Steven J Fowleri, sellesuvisest luuleesinemisest Londonis.
Ürituse algus on kl 14.
***
Eesti kirjaniku Mathura ja inglise luuletaja Steven J. Fowleri ühine näitus “Kirikuju” uurib piiri visuaalse ja poeetilise, kujundliku ja sõnalise eneseväljenduse vahel. Kasutades nii aseemilist kirjutust kui muid kaasaegseid kunstilisi vorme kutsuvad kahe, muidu põhiliselt kirjanduse vallas tegutseva kunstniku teosed vaatajat uurima tähenduste olemasolu ka seletamatus maailmas. Kas sõna visuaalne vorm saab selle mõju muuta, kas pole luule rohkem hoopis tajude, kui sõnade kunst ning mida ütlevad koopajoonised meile üha enam digitaliseeruvas maailmas? Need on mõned küsimustest, mida “Kirikujuga” enesele saab esitada.
Avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt 3b, Rapla, III korrus) 13. oktoobrini, T-R 15-18, L-P 12-15.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Raplamaa ekspertgrupp ja Rapla vald
Kursused,Tulekul

Joonistamise ja maalimise kursus

Ootame teid maalima ja joonistama neljapäeviti kell 18.00 – 20.00.
Kursus algab 3. oktoobril ja kestab 19. detsembrini.
Kursuse tasu 50 eurot kuu, semestri kaupa makstes 3 kuu soodushind 135 eurot.
Kursus algab joonistamise algõppega, mida juhendab Margit Terasmees. Novembris jätkame maalietüüdidega, juhendab Kairi Orgusaar. Kuna kevadise näituse teema on portree, siis keskendume selle semestri lõpuosas inimese maalimisele ja joonistamisele. Maalis kasutame segatehnikaid ja õlimaali.
Kursus on täiskasvanutele.
Alates novembrikuust lisandub klaasikunsti kursus algajatele.
Näitused

Mathura & S. J. Fowler´i näitus KIRIKUJU

Eesti kirjaniku Mathura ja inglise luuletaja Steven J. Fowleri ühine näitus “Kirikuju” uurib piiri visuaalse ja poeetilise, kujundliku ja sõnalise eneseväljenduse vahel. Kasutades nii aseemilist kirjutust kui muid kaasaegseid kunstilisi vorme kutsuvad kahe, muidu põhiliselt kirjanduse vallas tegutseva kunstniku teosed vaatajat

uurima tähenduste olemasolu ka seletamatus maailmas. Kas sõna visuaalne vorm saab selle mõju muuta, kas pole luule rohkem hoopis tajude, kui sõnade kunst ning mida ütlevad koopajoonisedmeile üha enam digitaliseeruvas maailmas? Need on mõned küsimustest, mida “Kirikujuga” enesele saab esitada. Lisaks teostele endile saab ka vaadata briti visuaalkunstniku David Spittle’i lühifilmi näituse valmimisest ja selle ajenditest.
Näitus on avatud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses
(Tallinna mnt 3b, Rapla, III korrus)
21. septembrist 13. oktoobrini T-R 15-18, L-P 12-15.

Kohtumine autoriga/ Artist talk: 12. oktoobril kl 14.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Raplamaa ekspertgrupp ja Rapla vald.

Olete oodatud!

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinna mnt. 3b, Rapla

Näitused,Sündmused

Kultuuriministeeriumi külaskäik

29. augustil 2024 külastas Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust  Kultuuriministeerium (60 inimest). Kairi Orgusaar ja Riin Pallon tutvustasid slaidishow taustal kunstikeskuse tegemisi. Tutvustasime ka galerii uut, vastvalminud valguslahendust ja arenguekspert Meelis Tähepõld andis ülevaate valgustamise olulisusest ja põhimõtetest. Külalised said galeriis vaadata väikest väljapanekut mõlema kunstniku-galeristi maaliloomingust.  Rapla tuurilt naasnud külaliste janu kustutas Tori Siidritalu siider.

Pildistas Tiina Kõrtsini

 

…
…
…
…